Kui olete huvitatud veebimaailmast, siis olete tõenäoliselt kuulnud terminit "domeen". Kuid mis see täpselt on ja kuidas see töötab? See artikkel on mõeldud just teile, et anda selge ülevaade domeenidest, nende omandamisest ja tööpõhimõtetest. 

Mis on domeen, kuidas domeen registreerida ja kuidas domeen töötab?
  • Domeen: Mis see on?
  • Domeeni registreerimine: Kuidas see protsess töötab?
  • Domeeni tööpõhimõte: Kuidas domeenid toimivad?

Mis on domeen?

Domeen on unikaalne aadress, mida kasutatakse teie veebisaidi tuvastamiseks. See on digitaalne identiteet, mida teie külastajad kasutavad teie veebisaidi leidmiseks. Näiteks kui soovite külastada Google'i veebisaiti, peate brauserisse sisestama "www.google.com", mis on Google'i domeeninimi. Domeeninime kasutamine aitab külastajatel meelde jätta ja hõlpsasti leida teie sait, ilma et peaksid teadma teie veebiserveri IP-aadressi. 

Domeene on kahte tüüpi: peamised domeenid ja alamdomeenid. 

  • Peamine domeen: See on teie veebisaidi peamine aadress. Näiteks "google.com" on peamine domeen.
  • Alamdomeen: Need on peamise domeeni alamkategooriad. Näiteks "maps.google.com" on Google'i kaardirakenduse alamdomeen.

Peamiste domeenide ja alamdomeenide kasutamine aitab korraldada ja struktureerida teie veebisaidi sisu, mis omakorda parandab kasutajakogemust.

Kuidas registreerida domeen?

Domeeni registreerimine on üsna lihtne protsess, mis koosneb mitmest sammust. Siin on need sammud lahti kirjutatud, et sa saaksid asju paremini mõista ja hõlpsalt oma domeeninime registreerida. 

  1. Domeeninime valimine: Esimene samm on domeeninime valimine. Siin tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte, nagu ettevõtte nimi, brändi identiteet, asjakohasus ja lihtne kirjutamine ning meeldejätmine. Võimaluse korral peaks domeeninimi olema lühike ja lihtne, et kasutajad saaksid seda hõlpsasti meelde jätta ja kirjutada.
    A good domain name is the foundation of a successful online presence, making it easier for people to find and remember your website.
    - Seth Godin
  2. Domeeninime kontrollimine: Pärast domeeninime valimist peate veenduma, et see on saadaval. Selleks on mitmeid veebisaite ja tööriistu, mis aitavad teil kontrollida, kas teie valitud domeeninime on juba kasutusel või mitte.
  3. Domeeninime registreerimine: Kui teie valitud domeeninimi on saadaval, saate selle registreerida. Domeeninime registreerimiseks peate valima usaldusväärse domeeniregistraatori ja järgima nende juhiseid. Tavaliselt hõlmab see protsess teie isikuandmete, sealhulgas e-posti aadressi ja makseteabe esitamist. Näiteks Eesti tuntuimad domeeniregistraatorid on Zone ja Veebimajutus. Lisaks pakuvad kohe ka veebimajutust ja e-postiteenust. Kui domeeni ei ole kohe vaja, saate selle mugavalt parkida väikese teenustasu eest.  

Kuidas domeenid toimivad?

Rääkides domeenide tööviisist, on ülioluline mõista Interneti protokolle ja DNS-süsteemi. Nii nagu teie kodul on täpne aadress, on ka iga veebilehel oma unikaalne aadress. Aga kuidas see kõik toimib?

Selleks, et domeen saaks töötada, peab ta olema registreeritud. Domeeni registreerimise käigus lisatakse domeen DNS-süsteemi, sidudes selle konkreetse IP-aadressiga. Kui domeen on registreeritud, saab seda kasutada veebisaidi aadressina, e-kirjade saatmiseks jne. 

Interneti protokoll ja DNS 

Interneti protokoll ehk IP on reeglistik, mis reguleerib andmevahetust arvutite vahel üle Interneti. Igal seadmel, mis on ühendatud Internetiga, on IP-aadress, mis on jada numbreid. Need numbrid on aga inimeste jaoks raskesti mäletatavad, seega ongi loodud domeeninimede süsteem ehk DNS. 

DNS on justkui suur telefoniraamat, mis muudab numbrilised IP-aadressid domeeninimedeks. See tähendab, et kui sisestate oma brauseri aadressiribale domeeni, siis DNS-süsteem otsib üles vastava IP-aadressi ja suunab teid õigele veebilehele.

Millised on erinevad domeenilaiendid?

Kindlasti olete märganud, et mõned veebisaidid lõpevad .com'iga, teised .org, .edu või mõne muu laiendiga. Need on domeenilaiendid ja need mängivad olulist rolli interneti toimimises. Kuid millised need erinevad domeenilaiendid on ja mida need tähendavad? Vaatame lähemalt. 

Üldised domeenilaiendid 

Üldised domeenilaiendid ehk gTLD (Generic Top-Level Domains) on kõige levinumad ja tuntumad. Nende hulka kuuluvad: 

  • .com - algselt mõeldud kommertsetele organisatsioonidele, kuid on nüüd avatud kõigile.
  • .org - mõeldud mittetulundusorganisatsioonidele, kuid on nüüd avatud kõigile.
  • .net - mõeldud võrgutehnoloogia ettevõtetele, aga on nüüd avatud kõigile.
  • .info - avatud kõigile, mõeldud informatsiooni pakkuvatele veebisaitidele.

Riiklikud domeenilaiendid 

Riiklikud ehk ccTLD (Country Code Top-Level Domains) domeenilaiendid koosnevad kahest tähemärgist ja tähistavad konkreetset riiki või territooriumi. Näiteks: 

  • .ee - Eesti
  • .fi - Soome
  • .se - Rootsi
  • .us - USA

Erisused võivad esineda, kus mõni riiklik domeenilaiend on saanud rahvusvaheliselt populaarseks, nagu näiteks .io, mis on Briti India ookeani territooriumi ametlik domeenilaiend, kuid on levinud tehnoloogia- ja käivitusvaldkonnas. 

Uued üldised domeenilaiendid 

Alates 2014. aastast on ICANN (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) tutvustanud uusi üldisi domeenilaiendeid (new gTLDs). Need võimaldavad rohkem spetsiifilisi laiendeid, nagu .software, .music, .estate ja palju teisi. Pidevalt lisatakse uusi laiendeid, laiendades veelgi võimalusi oma interneti identiteedi kujundamisel. 

Valides domeeninime, on oluline mõista, mida erinevad domeenilaiendid tähendavad ja kuidas need võivad mõjutada teie veebisaidi tajumist. Mõni laiend võib olla spetsiifilisem teie tegevusvaldkonnale, samas kui teine võib aidata rahvusvahelisel tasandil paremini positsioneerida.

Domeenidega seotud kõige levinumad küsimused ja vastused

Kuna domeene on palju erinevaid ja nendega seotud protsessid võivad olla keerulised, tuleb sageli ette küsimusi. Siin on mõned kõige levinumad küsimused ja vastused nende kohta: 

Kas domeeni registreerimine tähendab, et olen selle omanik? 

Ei, domeeni registreerimine tähendab, et teil on õigus seda kasutada teatud aja jooksul. Domeeni "omanik" on domeeninime registri pidaja. 

Kas saan domeeni registreerida ilma veebisaidita? 

Jah, saate domeeni registreerida ilma veebisaidita. See võib olla kasulik, kui soovite domeeninime brändingueesmärkidel reserveerida või kui plaanite tulevikus veebisaiti luua. 

Kuidas saan teada, kas domeen on saadaval? 

Domeeni saadavust saate kontrollida domeeni registreerimise teenusepakkuja veebisaidilt. Kui domeen on juba registreeritud, tavaliselt see ei ole saadaval, välja arvatud juhul, kui praegune omanik on nõus selle müüma. 

Kas ma saan oma domeeni teisele isikule üle anda? 

Jah, saate oma domeeni teisele isikule üle anda. See protsess võib erineda sõltuvalt domeeni registreerimise teenusepakkujast, nii et peaksite võtma ühendust oma teenusepakkujaga, et saada täpseid juhiseid. 

Mis on domeeni pikendamine? 

Domeeni pikendamine tähendab, et maksate domeeni kasutusõiguse pikendamise eest pärast esialgse registreerimisperioodi lõppu. Kui te ei pikenda oma domeeni, võib see lõpuks teisele isikule saadavaks muutuda. 

Kui tihti pean oma domeeni pikendama? 

See sõltub domeeni registreerimise teenusepakkujast ja teie lepingu tingimustest, kuid tavaliselt peate oma domeeni pikendama iga aasta või iga paari aasta tagant.

Kas domeeni saab pärast selle registreerimist muuta? 

Kahjuks ei saa te domeeni pärast selle registreerimist muuta. Kui soovite kasutada erinevat domeeni, peate registreerima uue domeeni.

Parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamisega.

Meid usaldavad kliendid

  • Uus Maa Kinnisvarabüroo
  • Zave
  • Domus Kinnisvarabüroo
  • Bestair
  • Inges Kindlustus
  • Favorte
  • Resolve CRM
  • Miuuv

Võta meiega julgelt ühendust!

Saada meile oma soov ja leiame koos sobivad lahendused.

Tagasi üles