Mis on agiilne arendus?
Agiilne arendus on lähenemisviis, mida iseloomustavad paindlikkus, koostöö ja kliendi kaasamine kogu tarkvara arendamise protsessi vältel. Traditsioonilised tarkvaraarendusmeetodid keskenduvad suuresti detailsetele plaanidele ja pikaajalistele projektitsüklitele. Agiilses arenduses on aga olulised prioriteetide seadmine, uute lahenduste kiire juurutamine ja tulemuste kohene nähtavus.
Agiilse arenduse ajalugu
Agiilse arenduse ajalugu ulatub tagasi 20. sajandi lõppu ja 21. sajandi algusesse. 1990ndatel oli tarkvaraarendus protsess, mis põhines mahukal etteplaneerimisel, üksikasjalikul dokumentatsioonil ja pikaajalistel projektiplaanidel. Ajapikku märgati, et paljud projekti algsed nõudmised ja tingimused muutuvad projekti käigus ning traditsioonilised meetodid ei suuda sellele paindlikult reageerida.
- aastal kogunes grupp tarkvaraarendajaid Salt Lake Citys ja formuleeris "Agiilse tarkvaraarenduse manifesti" (Agile Manifesto for Software Development). See manifest pani aluse agiilse arenduse põhimõtetele ja väärtuste raamistikule, rõhutades järgmisi ideid:
- Indiviidid ja nende vastastikmõju on olulisemad kui protsessid ja töövahendid.
- Töötav tarkvara on tähtsam kui kõikehõlmavad dokumentatsioonid.
- Järjepidev, hea ja sujuv koostöö kliendiga on olulisem kui lepinguläbirääkimised.
- Muutustega kohanemine on tähtsam kui plaani järgimine. [1]
Pärast manifesti sündi hakkasid erinevad agiilsed metoodikad arenema ja levima.
Agiilse arenduse põhimõtted
Eelnevalt tõime välja neli agiilse arenduse põhimõtet. Järgnevalt selgitame agiilse arenduse iseloomulikke jooni lähemalt.
Kliendi kaasatus ja järjepidev koostöö
Agiilne arendus pöörab suurt tähelepanu kliendi kaasamisele. Arendusmeeskond töötab pidevalt koos kliendiga, et mõista tema vajadusi ja ootusi ning vastavalt sellele tehakse tööprotsessis muudatusi. Ka lõppkasutajad kaasatakse sageli protsessi juba varases faasis. Näiteks võivad lõppkasutajad anda tagasisidet kasutajaliidese väljanägemise kohta ning hinnata tarkvara mugavust ning asjakohasust.
Meeskonnatöö olulisus
Agiilne arendus väärtustab tõhusat meeskonnatööd ja efektiivset suhtlust. Meeskonnaliikmed töötavad tihedalt koos ning jagavad teadmisi ja ideid. Näiteks on tavalised igapäevased lühikesed koosolekud, kus meeskonna liikmed räägivad oma eelmise päeva saavutustest, uutest eesmärkidest ja võimalikest takistustest. See aitab tuvastada probleeme varakult, jagada teadmisi ning tagada, et kõik on üksteisega kursis. Näiteks kui keegi mainib, et nad on hädas teatud ülesandega, saavad teised pakkuda abi või jagada soovitusi. Samuti kasutatakse tihti paariprogrammeerimist, kus kaks arendajat töötavad koos ühe ülesande kallal.
Muutuste tervitamine
Muutused on agiilses arenduses teretulnud, mitte ebameeldivad takistused. Näiteks on Apple tuntud oma paindliku ja muutustele avatud tootearenduse poolest. Kui nad töötasid välja esimest iPhone'i, siis algul nad soovisid luua lihtsalt iPod'i telefoniga, kuid ühel momendil muutsid suunda ning arendasid välja täiesti uue toote, mis tõi kaasa tohutu edu. Samuti teevad nad regulaarselt täiendusi ja muudatusi oma toodetes vastavalt sellele, milline on turu ja kasutajate tagasiside.
Töötav tarkvara esimesena
Arendusprotsess keskendub töötava tarkvara loomisele, mitte üksnes dokumentatsioonile. See võimaldab klientidel ja meeskonnal varakult näha reaalseid tulemusi. Arendusprotsessid jagatakse kogu projekti lõikes väiksemateks osadeks, mida nimetatakse iteratsioonideks või sprintideks. Iga iteratsiooni lõpus peaks olema valmis töötav tarkvara osa, mida saab esitleda. See võimaldab meeskonnal ja tellijal näha konkreetset edasiminekut ning vajadusel korrigeerida suunda.
Tihti arendatakse alustuseks välja prototüüp või minimaalne elujõuline toode (minimum viable product – MVP), mis sisaldab piiratud funktsionaalsust, kuid on siiski juba kasutatav. Näiteks võib mobiilirakenduse arenduses esimene versioon sisaldada vaid põhifunktsioone, et kasutajad saaksid juba varakult selle kasutamist proovida ja tagasisidet anda.
Tuntuimad agiilse arenduse metoodikad
Aja jooksul on välja kujunenud mitmed sisu poolest veidi erinevad agiilse arenduse metoodikad.
Scrum
Scrum on ilmselt kõige tuntum agiilse arenduse metoodika, mis keskendub meeskonnatööle, sprintidele ja pidevale kliendiga suhtlemisele. Scrumi metoodikas on oluline osa erinevatel rollidel:
- Product owner – vastutab projekti visiooni mõistmise ja prioriteetide seadmise eest. Määratleb, millised funktsioonid ja omadused on kõige olulisemad.
- Scrum master – vastutab Scrumi protsessi korrektse juurutamise ja meeskonna toetamise eest. Eemaldab takistused ja hoiab protsessi sujuvana.
- Arendajate tiim – meeskond, kes teostab tegelikku tarkvaraarendust. See võib hõlmata analüütikuid, disainereid, arendajaid ja testijaid.
Kanban
Kanban põhineb visuaalsel töövoogude juhtimisel ja tööülesannete järjekorra paindlikul kohandamisel. Kanban metoodika sai alguse Toyota tootmissüsteemist ja on hiljem laienenud ka tarkvaraarendusele. Metoodika aluseks on visuaalne töövoogude juhtimine, kus tööülesanded on esitatud füüsilistel või digitaalsetel tahvlitel, mida kutsutakse Kanban-tahvliteks. Iga ülesanne on esindatud kaardina (tavaliselt kleebisena) ja liigub mööda tahvlit, näidates selgelt tööprotsessi etappe alates "ootel" kuni "valmis".
Extreme Programming (XP)
Extreme Programming väärtustab tarkvara kvaliteeti, testimist, paariprogrammeerimist ja pidevat tagasisidet. Muuhulgas iseloomustab XP-d minimaalne koodi kasutamine. See hõlmab ainult nende funktsioonide arendamist, mis on hetkel vajalikud.
Crystal
Crystal on perekond agiilseid metoodikaid, mille eesmärk on kohandada tarkvaraarendusprotsessi vastavalt projekti eripärale, suurusele ja keerukusele. Crystal metoodikad on loodud selleks, et pakkuda sobivaid lähenemisi erinevatele projektidele, võttes arvesse ka projektiga seotud riskitegureid.
Feature-Driven Development (FDD)
FDD keskendub eripärade (features) planeerimisele ja teostamisele. FDD sobib projektidele, kus on vaja luua mitmeid erinevaid funktsioone ning kus seetõttu on oluline struktureeritud lähenemine. Metoodika võimaldab meeskonnal keskenduda üksikutele funktsioonidele ja pakub kindlat raamistikku protsessi juhtimiseks ning jälgimiseks.
Dynamic Systems Development Method (DSDM)
DSDM on paindlik metoodika, mis ühendab tarkvaraarenduse äristrateegiaga. DSDM keskendub ärikasule, kvaliteedile, ajakavale ja meeskonnatööle ning toetab projekte, mis töötavad nii väikestes kui ka suuremates organisatsioonides.
Lean Software Development
Sarnaselt Lean tootmisfilosoofiale, keskendub Lean tarkvaraarendus raiskamise vähendamisele ning väärtuse suurendamisele. See aitab optimeerida protsesse ja keskenduda olulistele tegevustele.
Agiilne arendus Eestis
Eestis on agiilne tarkvaraarendus populaarne ja laialdaselt levinud. Toome välja mõned põhjused, miks agiilne arendus Eestis hästi toimib.
Innovatsioonile suunatud kultuur
Eesti ettevõtted on tuntud innovatsioonikeskse ja avatud suhtumise poolest ning sageli proovitakse uusi tehnoloogiaid. Agiilsus toetab just sellist lähenemist, kus julgustatakse proovima uusi ideid.
Väikeste meeskondade eelis
Eestis on enamik tarkvaraarendusprojekte teostatud suhteliselt väikeste meeskondadega. Agiilne lähenemine sobib hästi selliste meeskondade dünaamikaga, võimaldades tõhusat suhtlust ja kiiret reageerimist.
Kliendikesksus
Eesti tarkvaraarendusettevõtted mõistavad, et klientide kaasamine on edu võti. Agiilne arendus võimaldab neil paindlikult kohaneda klientide muutuvatele nõudmistega ja tagada kvaliteetne lõpptulemus
Startupid ja digitaalne ühiskond
Eesti on tuntud oma elava startupide kogukonna ning e-riigi lahenduste poolest. Agiilne lähenemine toetab tõhusat prototüüpimist ja kiireid arendusprotsesse, mis on digitaalses ühiskonnas olulised.
Paindliku koostöö võti – agiilne arendus kaasaegses maailmas
Kokkuvõtlikult võib öelda, et agiilne arendus on kaasaegne lähenemisviis, mis väärtustab paindlikkust, koostööd ja kliendi ning lõppkasutajate kaasamist arendusprotsessis. Traditsiooniliste meetodite vastukaaluks on agiilne lähenemine keskendunud kiirele reageerimisele ning tugevale meeskonnatööle, mitte üksikasjalikule planeerimisele ja dokumentatsiooni loomisele. Agiilne lähenemine toimib eriti hästi Eestis tänu innovatsioonile suunatud kultuurile, väikeste meeskondade eelisele ja tugevale startupide kogukonnale.
Kasutatud allikad:
